Põldkännak "Corn salad"
Põldkännak - Valerianella locusta.
Põldkännak (põldsalat, lambasalat) on üks põhilisemaid külmakindlatest talvistest salatiliikidest. Lehed veidi talbjad, terveservalised, rosetina. Kile all kasvatatuna on lehed õrnemad.
Terava noaga lõigatakse ära välimised lehed ja nii saab saaki koguda pikka aega. Lehtedel on spetsiifiline magus maitse.
Sisaldab palju vitamiine, mineraalsooli, karotiini, ta on ka raviva toimega; lehti kasutatakse salatites, kastmetes ja garneeringuna liha- ning kalatoitudele.
! Õitsema hakates on ta aga toiduks kõlbmatu.
Avamaale külvatakse seemned aprilli algusest (niipea kui maapind on 5-7 cm sügavusel soojenenud +10°C) kuni juuni keskpaigani; tõusmed ilmuvad 8-10 päevaga.
Selleks et saada saaki varakult kevadel, külvatakse augustis talve alla. Enne külmade saabumist moodustavad taimed paar pärislehte.
Et need ei külmuks, kaetakse sügisel taimed põhu või kuuseokstega. Istikute saamiseks külvatakse märtsi II dekaadist aprilli I dekaadini.
Külvisügavus kuni 1-2 cm.
Külviskeem: reaskülv, reavahe 35-45 cm, taimede vahe reas 10-15 cm.
Temperatuur: taimed väga külmakindlad, taluvad ilma kahjustusteta kuni -10-15°C. Optimaalne kasvuks ja arenguks on +18+20°C.
Kastmine: niiskusnõudlik kultuur, palavate ja kuivade ilmadega kasvab halvasti, veepuudusel muutuvad lehed puiseks.
Väetamine: üldiselt ei väetata, vaid tõusmetele võiks anda 5-10 g/m2 kohta karbamiidi või ammooniumnitraati; värske sõnniku, suurte koguse lämmastikväetiste, samuti varjus kasvatamisel kogub endasse palju nitraate ning ei ole enam toidukõlbulik. Võib kasvatada ka katmikalal, kasutades selleks suve lõpuks vabanenud pindasid.
1,0 g = 600-900 seemet.
Põldkännak (põldsalat, lambasalat) on üks põhilisemaid külmakindlatest talvistest salatiliikidest. Lehed veidi talbjad, terveservalised, rosetina. Kile all kasvatatuna on lehed õrnemad.
Terava noaga lõigatakse ära välimised lehed ja nii saab saaki koguda pikka aega. Lehtedel on spetsiifiline magus maitse.
Sisaldab palju vitamiine, mineraalsooli, karotiini, ta on ka raviva toimega; lehti kasutatakse salatites, kastmetes ja garneeringuna liha- ning kalatoitudele.
! Õitsema hakates on ta aga toiduks kõlbmatu.
Avamaale külvatakse seemned aprilli algusest (niipea kui maapind on 5-7 cm sügavusel soojenenud +10°C) kuni juuni keskpaigani; tõusmed ilmuvad 8-10 päevaga.
Selleks et saada saaki varakult kevadel, külvatakse augustis talve alla. Enne külmade saabumist moodustavad taimed paar pärislehte.
Et need ei külmuks, kaetakse sügisel taimed põhu või kuuseokstega. Istikute saamiseks külvatakse märtsi II dekaadist aprilli I dekaadini.
Külvisügavus kuni 1-2 cm.
Külviskeem: reaskülv, reavahe 35-45 cm, taimede vahe reas 10-15 cm.
Temperatuur: taimed väga külmakindlad, taluvad ilma kahjustusteta kuni -10-15°C. Optimaalne kasvuks ja arenguks on +18+20°C.
Kastmine: niiskusnõudlik kultuur, palavate ja kuivade ilmadega kasvab halvasti, veepuudusel muutuvad lehed puiseks.
Väetamine: üldiselt ei väetata, vaid tõusmetele võiks anda 5-10 g/m2 kohta karbamiidi või ammooniumnitraati; värske sõnniku, suurte koguse lämmastikväetiste, samuti varjus kasvatamisel kogub endasse palju nitraate ning ei ole enam toidukõlbulik. Võib kasvatada ka katmikalal, kasutades selleks suve lõpuks vabanenud pindasid.
1,0 g = 600-900 seemet.
Eng.: Corn salad, LAMB`S LETTUCE SALAD. Suom.: Vuonankaali. Sven.: Vintersallat, Vårklynne. Bot. syn.: Valerianella olitoria (L.) Pollich.